Miks töö tegijad ei anna tööd üle nii pea kui võimalik?
Tavaliselt lähtutakse sellest mis endale kasulik on, ehk kuidas mind mõõdetakse. Vaatame milline mõju on projekti tulemustele, kui töö saadakse valmis varem kui töö tähtaeg aga antakse üle ikka tähtajaks ehk inimesed käituvad nii nagu nad lubasid: „Küsisin 10 päeva ja tegingi 10-ne päevaga töö valmis. Kui Parkinsoni seadus on tingitud sellest, et töötegija küsib endale varuaja määramatusega
hakkama saamiseks ja juhul kui määramatus ei tingi töö venimist, siis tuleviku “huvides” kasutab ta selle varuaja ära. Siis on veel nn.
Munakeetmise reegel, mis kutsub esile samasuguse efekti. Munakeetmise reegel ütleb, et töö ei saa nii kiiresti valmis olla! Mõnikord ei ole projektijuht või osakonna juhataja ise nõus sellega, kui töötaja saab töö väga kiiresti valmis. Sellisel juhul saab töötegija korralduse veel tööle aega pühendada, et töö ikka „korralikult“ valmis teha. Parkinsoni seadus ja munakeetmise reegel on ühe ja sama probleemi kaks külge: • Kriteeriumide puudumine, mis määraksid millistele nõuetele peab töö tulemus vastama • Arusaama puudumine, kuidas töötegija käitumine projekti kui tervikut mõjutab Kui inimene teab, et tal on töö tegemiseks piisavalt aega (töö tegemiseks vajalik aeg ja määramatuse kaitseks varuaeg) ja tal on palju nn. igapäevaseid töid, siis sageli juhtub nii, et tööga alustatakse, veendutakse, et antud aeg on piisav, et tööga valmis jõuda, töö jäetakse pooleli ja jätkatakse tööd vahetult enne tähtaega.
Sellist käitumist kutsutakse tudengi tööstiiliks