Kuvar (Display)
o CRT (Cathode Ray Tube) kuvar
27
CRT sisaldab kahurit, mis tulistab elektronkiire vastu fosforestseerivat ekraani
(värvilistel monitoridel on kolm elektronkahurit eralgi punase, rohelise ja sinise
jaoks). Kiir jookseb realaotuse puhul peaaegu horisontaalselt üle ekraani. Jõudnud
ekraani teise otsa jookseb ta tagasi ülemisse vasakusse nurka, et otsast peale alustada.
Horisontaalset realadumist kontrollitakse pingega, mis on rakendatud
fokusseerimisseadetele, mis asuvad paremal ja vasakul elektronkahurist. Vertikaalset
ladumist kontrollitakse aeglasemalt kasvava pingega. Selleks, et kahurit tagasi
ülemisse vasakusse nurka e. algasendisse saada muudetakse pinge suunda horisontaal
ja vertikaal fokusseerimisseadmetel. Täisekraani kujund joonistatakse üle tavaliselt
30-60 korda sekundis. Tänapäeval kasutatakse fokusseerimiseks ka magnetvälja.
o kujundi moodustamine
CRT sees asub võre, mis moodustab punktikeste mustri ekraanile. Kui positiivne
pinge rakendatakse võrele, elktronide kiirus suureneb ning seetõttu kiir tabab ekraani
ja paneb selle hetkeks helendama. Kui kasutatakse negatiivset pinget, elektronid
tõukuvad, nii et nad ei läbi võret ja seega ekraan ei helenda. Vastavalt kasutatavale
pingele, mida võrele rakendatakse kutsutakse ka esile vastava bitimustri ilmumise
ekraanil.
o videomälu (Video memory)
The memory found in a video adapter that stores images as bitmaps before they are
sent to the display monitor. Because displaying video images requires a great deal of
computing speed and memory, the video adapter is equipped to handle this function
rather than relying on the computer's CPU. There are several types of video memory
such as VRAM and WRAM.
o vedelkristall kuvar LCD (Liquid Crystal Display)
Vedelkristallkuvarid koosnevad viskoossetest orgaanilistest molekulidest, mis
voolavad nagu vedelik, aga neil on ka kristallile omane ruumiline struktuur. Kui kõik
molekulid on reastatud ühes suunas, siis kristalli optilised võimalused sõltuvad
sissetuleva valguse suunast ja polarisatsioonist. Rakendades elektrivälja saab muuta
molekulide paigutust.
LCD ekraan koosneb kahest paralleelsest klaasplaadist mille vahel on vedelkristall.
Elektroodid on kinnitatud mõlemale plaadile. Valgus tagumise plaadi taga valgustab
ekraani tagantpoolt. Läbipaistvaid elektroode, mis on kinnitatud kummalegi plaadile,
kasutatakse loomaks elektrivälju vedelkristallil. Erinevad ekraani osad saavad
erinevat pinget, millega kontrollitakse kujutatavat pilti. Ekraani esi- ja tagapoolele on
kleebitud polaroidid, kuna on tehnoloogia nõuab, et kasutataks polariseeritud valgust.
TN (twisted nematic) kuvari tagumine plaat sisaldab väikeseid horisontaalseid
rööpaid (renne) ja esiplaat vertikaalseid rööpaid. Kuna esi- ja tagapaneeli reastus
erineb 90 kraadi võrra, siis molekulid keerduvad tagantpoolt ette. Kuvari tagumine
osa on horisontaalne polaroid ja laseb läbi ainult horisontaalselt polariseeritud valgust.
Esiosaga on sama lugu ?see laseb läbi ainult vertikaalselt polariseeritud valgust. Kui
kahe plaadi vahel ei oleks vedelikku, siis tagant tulev horisontaalne valgus oleks
blokeritud esipolaroidi poolt, muutes ekraani ühtlaselt mustaks. Ometi LCD
molekulide moondunud struktuur juhib seda läbivat valgust ning pöörab selle
28
polarisatsiooni, muutes teda nii, et ta tuleb välja horisontaalselt. Seega on ekraan
elektrivälja puudumisel ühtlaselt valge. Plaadi valitud kohtadele pinget rakendades,
on võimalik hävitada moondunud molekulide struktuuri, blokeerides valguse
läbipääsu antud kohtades.
Pinge rakendamiseks on kaks enimkasutatavat skeemi. Passiivses maatriks kuvaris
mõlemad elektroodid sisaldavad paralleelseid juhtmeid. Näiteks 640x480 ekraanil
tagaelektroodil võib olla 640 vertikaalset juhet ja esielektroodil 480 horisontaalset
juhet. Andes ühele vertikaaljuhtmetest pinge ja ühele horisontaalsele pulsi, saab
tekitada pinge ühes valitud punktis, muutes ta hetkeks tumedaks. Aktiivses maatriks
kuvaris kasutatakse ristloodis juhtmete asemel väikeseid lülituselemente igas pixli
positsioonis ühel elektroodidest. Neid sisse ja välja lülitades luuakse meelevaldne
pingemuster üle ekraani, moodustades vajalik bitimuster.
o värviline kujund
Värvilised ekraanide tööpõhimõtted on üldiselt samad kui monokroomsete ekraanide
tööprintsiibid. Detailid on märksa keerulisemad. Kasutatakse optilisi filtreid
eraldamaks valgest valgusest punast, rohelist ja sinist valgust iga pixli kohal, et neid
saaks eraldi kuvada. Igat värvi on võimalik üles ehitada lineaarse superpositsiooni teel
kolmest põhivärvist.